Bhambatha
Bhambatha kaMancinza (c. 1865), lophindze atiwe ngekutsi ngaBhambatha, bekangumholi wesive semaZondi esifundzeni saseNatal futsi angumntfwana waMancina. Watiwa ngekuba nendzima yakhe ekuvukeleni lokuhlome ngetibhamu nga-1906 ngesikhatsi umtselo wekukhetsa ukhuliswa usuka kumtsolo welikhaya ngalinye uye kumuntfu ngamunye (umtsalo we-£1 kubo bonkhe labadvuna labadzala labangetulu kwa-18 budzala lowatiwa ngekutsi yi-ukhandampondo), lokwakhulisa tinkinga ngesikhatsi sekwehla kwemnotfo lokumatima. Bhambatha utsi watjelwa kutsi ahole kuvukela lokuhlome ngeNkhosi Dinizulu yemaZulu. Dinizulu waphikisana nalendzaba futsi kute bufakazi lobucinisekisako bekutsi ngutiphi letindzaba letitfolakalako.[1]
Bhambatha | |
---|---|
Bhambatha (ngesekudla) nemnakekeli | |
Born |
c1865 KwaZulu-Natal, |
Died | unknown |
Spouse | Siyekiwe |
Issue | Somveli, Seyama, Mngoye, Sonkonde, Ngungumbana, Mthakathi, Mgcobo, Khuzwayo, Shuqu, Manqe |
Father | Mancinza |
Mother | Mabamba kaDonda |
Occupation | King of the Zondi |
Iminyaka yekucala hlela
Akwatiwa kutsi Bamatha watalwa nini ngenca yekungabi nemibhalo lebhalwe phansi nobe sitifiketi sekutalwa, kepha sicabanga kutsi Vamathaa watlelwa nga-1865, eMpanza, dvutane nelidolobha lase Greytown, eNatal Colony. Bekayindvodzana yeNkhosi Macinza, ngalesinye sikhatsi labebitwa ngekutsi nguMacinga, wesigodlo sase-Abakwa Zondi; kantsi make wakhe, umfati lomkhulu waMacinça, bekayendvodzakati yeNkhosi Phakade, sikhulu sesigodzi lesibalulekile sakaZulu, i-Cunu. Bhambatha uphindze atiwe ngekuba ngulomunye wemaZulu langu-10 000 lavikela lithuna lenina waShaka Zulu umnyaka wonkhe. Kutsiwa bekalisotja lemaZulu ngaphansi kwekuceceshwa kanye nekujeziswa kwe Shaka Zulu Impi.
Lokuvukela hlela
Bhambatha watiwa kakhulu ngendzima yakhe ekuvukeleni lokuhlome ngetibhamu nga-1906 ngesikhatsi umtselo we-voting ukhuliswa usuka emtselweni welikhaya ngalinye uye enhloko yinye (umtsamo we £ 1 kubo bonkhe bantfu bemdzabu labangetulu kwa-18 - lobitwa ngekutsi yi-ukhandampondo) lokwakhulisa kuhlupheka ngesikhatsi sekwehla kwemnotfo.
Bambatha nemabutfo akhe bahlasela babulala emaphoyisa lamane, kantsi loku kwabanga kutsi umbuso wemangisi utfumele tinkhulungwane temabutfo esaKoloni, kohlasela Bhambatha lokwaholela ekubulaweni kwebantfu labangu-3500. Hulumende waseBrithani watsi Bhambatha wabulawa emphini yase Mome Gorge, kantsi bantfu baseZulu bakholelwa kutsi wabaleka wagcina ahleti eMozambique. Uvame kubitwa ngekutsi ngumsunguli webantfu baseNingizimu Afrika ngesikhatsi selubandlululo.
Imibhalo lebhalwe phansi hlela
- ↑ P. S. Thompson, ‘Bambatha ka Mancinza (1865/6–1906)’, Oxford Dictionary of National Biography, Oxford University Press, Oct 2006 accessed 16 Sept 2015