ISwizalendi

(Utfunyelelwe likhasi ISwizalandi)

iSwizalendi (de: die Schweiz, fr: Suisse, it: Svizzera, rm: Svizra). Live laseYurophu.

Umjeka we-Swizalandi
Imbeji ye-Swizalandi
ISwizalandi (bovú).

Mayelana ne Swizalendi hlela

  • IRiphabliki.
  • Inhlokodolobha: Bern.
  • Linani leBantfu eBern: 123.466 (2009).
  • Mengameli: Doris Leuthard.
  • 41.285 Km2.
  • Linani leBantfu: 8.417.700 (2016).
  • 204 bantfu/km2.
  • PIB: 314.869.000.000 USD (2009).
  • Likhodi Le-inthanethi: ".ch"


I Swizalendi live lelitfolakala phakatsi kwetintsaba kanye nemawa, kantsi lilive lelihlukaniseke katsatfu, lokuhlukaniseka loku kucuketse emawa langema ayisi, umzila lowatiwa ngekutsi i Swiss Plateau kanye nentsaba leyatiwa ngekutsi i Jura,lomzila udvonsa libanga lelingemakhilomitha langu 41285 km2. kutsi letintsaba temawa lama ayisi sidle sigamu nje lesidze salelive, tibalo tebantfu labatfolakala kulelive tibalelwa ku 8 million kantsi labanyenti babo labantfu batfolakala kuwo lomzila wetintsaba, lapha ke ngulapho kuphindze kutfolakale khona nenhlokodholobha yalo lelive lase Swizalendi kantsi emadholobha ase Swizalendi advume umhlaba wonke aphindze atiwe ngekutsi ngema global cities ngenca yemnotfo wawo, lawa ke i – Zürich kanye ne Geneva.

Lelive lase Swiss linemlandvo lomudze wekungatibandzakanyi etimpini , pheceleti loku lokwatiwa ngekutsi i armed neutrality— kusukela ngemnyaka wango 1815— alikaze lelive libe nempi, ngiko ke loku lokwente kutsi lingenele inhlangano yetive muva ngemnyaka wa 2002. kusesenjalo ke lelive linebudlelwane lobuhle nalamanye emave emhlaba kantsi budlelwane balo bakhelwe esisekelweni sekuletsa kutfula nelucolo emaveni lamanyenti.[1] .i Swizalendi live lakwatalwa khona inhlangano ye Siphambano Lesibovu pheceleti i Red Cross kantsi futsi tinhlangano letinyenti tinemahhovisi awo lamakhulu kulelive lokufaka phakatsi i second largest UN office. Emaveni ase Yuropu leli ngilo live lelisungule inhlangano ye European Free Trade Association loku kuphindze kube yincenye ye Schengen Area – lokufaka phakatsi i nyonyana ye European Union, endzaweni leyatiwangekutsi yi Eureopean Economic Area.

Kufuna hlela

Kúbópha hlela


IYurophu

i-Alibheniya · iYandola · iYosithiya · iBhelalasi · iBhelijiyamu · iBhosinya ne Hezegovi · iBhulgariya · iKhuroshiya · Shekhi · iDenimakhi · iWestoniya · iFini · iFulansi · iJalimane · iGrikhi · iHangareyi · Echweni · iYalendi · iNtaliyane · iLathiviya · iLeshestani · Lithuwani · Lusembogu · iMakhedoniya leseNyakatfo · iMalitha · iMolidiva · iMonakho · iDashi · iNoweyi · iPholandi · iPhuthukezi · iRomaniya · iRashiya · iSebhiya · iMonthenekho · Silovakhi · Siloveni · Sipeyini · iSwideni · ISwizalendi · iYukhureni · United Kingdom · iVathikhi

  1. Thomas Fleiner, Alexander Misic, Nicole Töpperwien, Swiss Constitutional Law, p. 28, Kluwer Law International