Indlu yeSatyagraha

Indlu yeSatyagraha
Sibaya
Sibaya
Yakhiwa ngo 1907
Sakhamuti Mahatma Gandhi kanye na Hermann Kallenbach
Umakhi wendlu Hermann Kallenbach
Banikati bendlu Voyageurs du Monde


Indlu yeSatyagraha, leyatiwa pheceleti ngekutsi ngumuti wa Gandhi, iyindlu yemlandvo kantsi iphindze ibe yindlu yetivakashi. Lendlu itfolakala eJozi kantsi ngulapho bekahlala aphindze asebentele khona Mahatma Gandhi kanye nemndeni wakhe kusukela eminyakeni yangabo 1908 kuya ku 1909.Nyalo lendlu ibhaliswe njengalinye lebalulekile emlandvweni kanye nakumagugu esive asendzaweni yase Jozi. Satyagraha kuchaza kuhlala ungasuki ecinisweni. Kantsi lendlu yadvwetjwa yaphindze yakhiwa sati ngetakhiwo umnumzane Hermann Kallenbach kantsi naye Herman Kallenbach bekaphindze ahlala khona kulendlu kanye nabo Gandhi.

Umlandvo hlela

 
Gandhi, Sonia Schlesin (mabhalane waGandhi), Hermann Kallenbach

Gandhi wacitsa iminyaka lengu 21 eNingizimu Afrika kusukela ngo 1893 kuya ku 1914,kodvwa kuso sona leso sikhatsi bekavakashela eNdiya kanye nase UK. Kutsiwa Gandhi wati ngelibandlululo uma aboshwa ngemaphoyisa estimeleni kutsi ugebele endzaweni yalabamhlophe. [1]

ngo 1904, Gandhi wahlanganga na Hermann Kallenbach, lijuta laseJalimane lebelifike e Ningizimu Afrika ngo 1896. ngo 1907 Kallenbach wabese udvweba lendlu wayihlela kutsi ibe ngemaguma lamabili,lokusakhiwo lebesifana naletinyenti takhiwo tasemakhaya taborantabula. [2] Naloku besifana nesakhiwo sasemakhaya, waphindze wasebentisa tindlela tekwakha taseyurobhu. Babese bayibita ngekutsi "Sibaya" lendlu.

 
Emaplagi

Lendlu beyinetitebula kanye nendzawo yekudlala umphebeto, bobabili bebaphila impilo yekutingcwelisa nekungahlanganyeli eminakweli yelive. Gandhi bekalala endzaweni lesetulu lapho bekagibela khona ngesitepisi, kodvwa bobabili bana Kallenbach bebasebentisa indzawo yekuphekela kanye kanye. lendlu beyite iminyango leyakulamanye emagumbi kodvwa bekufanele umuntfu aphume egumbini lelinye kuya kulelinye. Impilo ya Kallenbach yagucuka impela nakahlala na Gandhi imali lebekayisebentisa yabayincane kakhulu ngenca yekutsi impilo yakhe beyingasancikanga emalini. Ngaphambi kwekutsi lendlu itsengwe ngemnyaka wa 2009 inkapani i French travel company Voyageurs du Monde , lenye yetinkapani tembuso weNdiya beyifuna kuyigucula iyente indlu yemasiko elive laseNdiya kodvwa inkapani yaseFrance yayiwina enkantolo yabese iyayivuselela yayenta umtapo wemagugu kanye nendlu yetivakashi ngemnyaka wa 2011. Umphatsi walendlu lokhona nyalo ngu Lauren Segal.[3][4]

Tichumaniso hlela

  1. Gandhi History in South Africa, accessed 18 June 2013
  2. "Hermann Kallenbach", Artefacts.co.za, accessed 18 June 2013
  3. "Archive copy". Archived from the original on 2014-07-11. Retrieved 2014-05-11. 
  4. http://www.safarinow.com/go/SatyagrahaHouseOrchards