Mbandzeni ( lophindze atiwe nga Dlamini IV, emaNgisi bekamati nga Umbandine,[1] Umbandeen[2] ) (1855–1889) BekayiNkosi yesive sase Swaziland kusukela ngemnyaka wa 1875 kuya ku 1889. Ingwenyama Mbandzeni bekayindvodzana ya Mswati II kanye na Nandzi Nkambule.[3][4] Indlovukati ya Mswati yashona mbandzeni amncane. Mbandzeni watsatsa bukhosi ngemuva kwekutsi umnakabo Ludvonga II ashone ngembi kokutsi abekwe njengeNkosi.[3] Kufa kwaluDvonga kwenta kutsi  inkhosikati Lamgangeni atsatse Mbandzeni lobekete make amente indvodzana yakhe, loku ke ngiko lokwamenta waba yiNkosi.[3] Sigodlo sakhe besise Mbekelweni. Emkhatsini wemnyaka wa 1884 kanye na 1894  Mbandzeni, waniketa emaNgisi ngemalungelo ukulima, kanye nekumba, waphindze waniketa ngemhlaba wase Ntilasifali  (Transvaal) lomnyenti kakhulu. Lokuniketwa kwemihlaba (ngelusito lwa Offy sherpstone) Kwenta kutsi live laseSwatini libe lincane kakhulu. Mbandzeni walekelela emangisi kutsi bancobe inkosi yemaPedia Sekhukhune ngo 1879 loku kwaphindze kwasita kutsi emaZulu angahlaseli indzawo yeNtilasifali.[5] Ngaloko ke live laseSwatini latimela njenge Sive. Mbandzeni wafa ngemnyaka wa 1889 . Kantsi wakhuluma lamagama ngembi kokushona " Bukhosi BemaSwati bufa kanye nami".[6] [7] Wangcwatjwa emalibeni ebukhosi base Mbilaneni eceleni kwababe wakhe kanye namkhulu wakhe inkosi  Sobhuza I. Mahlokohla walandzela ngemuva kwekufa kwaMbandzeni bakanye neNdlovukati Labotsibeni Mdluli batsatsa bukhosi ngemuva kweNdlovukati Tibati Nkambule.[6] Takhiwo letinyenti kanye nemigwaco ibitwa nga Mbandzeni. [8]

Mbandzeni
Kutalwa 1855
Umbuso weSwatini
1889
Mswati II
Ndlovukati Labotsibeni Gwamile Mdluli
Sibling
Family House of Dlamini (en) Translate
Luoi

External links hlela

References hlela

  1. "UMBANDINE, THE SWAZIE KING. - Article - NYTimes.com". query.nytimes.com. Retrieved 11 December 2014. 
  2. Great Britain. Colonial Office (1887). Correspondence Respecting Swaziland. H.M. Stationery office. p. 51. Retrieved 11 December 2014. 
  3. 3.0 3.1 3.2 Hugh, Gillis (1999). The Kingdom of Swaziland: Studies in Political History. Greenwood Publishing Group. ISBN 0313306702. 
  4. Bonner, Phillip (2002). Kings, Commoners and Concessionaires. Cambridge University Press. ISBN 0521523001. 
  5. Kinsley, H.W. "THE SEKUKUNI WARS PART II". Military History Journal. Die Suid-Afrikaanse Krygshistoriese Vereniging. Retrieved 5 February 2014. 
  6. 6.0 6.1 "Swaziland: Boer incursion and British meddling (1868-1907)". Electoral Institute for Sustainable Democracy in Africa. Retrieved 5 February 2014. 
  7. "Swazi Observer". 
  8. "Mbandzeni House, Mbabane | Building 906320 | EMPORIS". emporis.com. Retrieved 11 December 2014.