Umjovo wesimungwamungwane

Umjovo wesimungwamungwane ngumjovo losebenta kahle kakhulu ekuvikeleni simungwamungwane.[1] Ngemuva kwekunikwa lidosi linye kubantfwana labanetinyanga letiyimfica budzala silinganiso lesingu 85% na 95% ngemuva kwetinyanga letilishumi nakubili budzala bayagonywa.[2] Mhlawumbe bonkhe labo labangasuleleki ngemuva kwelidosi linye baba naso ngemuva kwelidosi lesibili. Uma ngabe emazinga ekugonywa ebantfwini angetulu kwa-93% wekubhebhetseka kwesimungwamungwane akusavamisi kwenteka; noma kunjalo, kungahle kwenteke futsi uma ngabe emazinga ekugoma ehla. Lokusebenta kwalomjovo wekugoma kuhlala sikhatsi lesidze. Akucaci kutsi ngabe ubese ungasebenti kahle ngekuhamba kwesikhatsi. Lomjovo ungabuye uvikele kungenwa ngulesifo uma ngabe uniketwe emalanga lamabili usulelekile.[1]

Lomjovo kahle-hle uphephile kufaka ekhatsi nekusuleleka nge-HIV. Imitselela lemibi iba mincane futsi iba yesikhashane. Loku kungafaka ekhatsi buhlungu lapho ujovwe khona noma ifiva lencane. I-anaphylaxis nayo itfolakele kumuntfu munye kulabayinkulungwane. Emazinga esifo se-Guillian-Barre, i-autism nesifo sekuvuvuka nawuya ngaphandle akubonakali njengalokukhulako.[1]

Lomjovo uyatfolakala kokubili ngekwawo nangekuhlanganyela naleminye imijovo kufaka ekhatsi umjovo werubella, umjovo wemaguludla, nemjovo we-varicella (umjovo we-MMR nemjovo we-MMRV). Lomjovo usebenta ngalokulinganako kahle kuko konkhe lokwakheka. Inhlangano Yetemphilo Mhlabawonkhe incoma kwekutsi uniketwe uma umuntfu anetinyanga letiyimfica kuletinye tindzawo tasemhlabeni lapho lesifo sivame khona. Etindzaweni lapho lesifo singakavami khona kuniketa lomjovo etinyangeni letilushumi nakubili kungalunga. Ngumjovo lophilako. Ufika njengalokusamphuphu leyomile lekufanele uhlanganiswe kungaba ngaphansi kwesikhumba noma emsipheni. Kucinisekisa kwekutsi lomjovo bewusebenta kungahlolwa ngekubuka ingati.[1]

Bantfwana labalinganiselwa ku-85% mhlabawonkhe sebawutfolile lomjovo kusukela nga-2013.[3] Nga-2008 emave lokungenani lalinganiselwa ku-192 anikete emadosi lamabili. Wavetwa kwekucala ngemnyaka wa-1963.[2] Lenhlanganisela yemjovo wesimungwamungwane-emaguludla-irubella (i-MMR) kwatfolakala kwekucala nga-1971.[4] Umjovo wencubulunjwane wangetwa kuloku lokutsatfu nga-2005  lowenta kutsi kube nemjovo we-MMMRV.[5] KukuLuhla Lwemitsi Lebalulekile Lwenhlangano Yetemphilo Mhlabawonkhe, umutsi lobaluleke kakhulu lodzingekako kuloluhlelo lolusisekelo lwetemphilo.[6] Lomjovo awuduri.[1]

Emareferensi hlela

  1. 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 "Measles vaccines: WHO position paper" (PDF). Weekly epidemiological record. 84 (35): 349–60. 28 August 2009. PMID 19714924.
  2. 2.0 2.1 Control, Centers for Disease; Prevention (2014). CDC health information for international travel 2014 the yellow book. p. 250. ISBN 9780199948505.
  3. "Measles Fact sheet N°286". who.int. November 2014. Retrieved 4 February 2015.
  4. "Vaccine Timeline". Retrieved 10 February 2015.
  5. Mitchell, Deborah (2013). The essential guide to children's vaccines. New York: St. Martin's Press. p. 127. ISBN 9781466827509.
  6. "WHO Model List of EssentialMedicines" (PDF). World Health Organization. October 2013. Retrieved 22 April 2014.