UNDP South Africa

Lihlelo Lekutfutfukiswa KweNhlangano Yezizwe (i-UNDP) eNingizimu Afrika ingelinye lamahhovisi ayi-177 amanethiwekhi omhlaba e-UNDP atholakala enhlokodolobha yezwe, iPitoli. Umbono wayo uwukunikeza amandla izimpilo zabantu nokusiza izizwe kuthi zibe namandla futhi zikwazi kumelana nezimo. [1]Njengengxenye yemizamo ebanzi yokutfutfukisa i-UNDP, ihhovisi lendawo linomthwalo wemfanelo wokweseka uhulumeni kuthi asungule futhi asebenzise izinqubomgomo zokusheshisa kufinyelelwa Kwezinjongo Zokutfutfukiswa Okusimeme (i-SDG) eNingizimu Afrika. kungenelela kwe-UNDP eNingizimu Afrika kugxile ekukhuthazeni izenzo ezifaka isandla ekubhekaneni nenselelo ephindwe kathatfu yokungalingani, ubumpofu kanye nokuntuleka kwemisebenzi isifunda esibhekene nayo. Maqondana nalokho, kungenelela kubandakanya kugqugquzelwa kokuqashwa kwentsha; ukwakha amandla okumelana nemithelela yokuguquguquka kwesimo sezulu; kulondolozwa kwezinhlobonhlobo zezinto eziphilayo; kuphathwa kwamanzi; kukhuthazwa kokutholakala kwamandla esimeme, ahlanzekile futhi athengekayo; kanye nokukhuthazwa kokuhlanganyela kwezakhamuzi ezinhlelweni zentando yeningi. Kungashiyi muntu emuva, kugxiliswa kobulili kanye nokusungula izinto ezintsha kuyisizinda sakho konke kubambisana kwe-UNDP.

Umlandvo hlela

IRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika yakwamukela ngokusemthethweni ubulungu be-UNDP ngo-1994 futhi yamukelwa ebhodini lesigungu se-UNDP ngoJanuwari 1998. INingizimu Afrika ngokusebenzisa uMnyango Wezangaphandle, ididiyela imisebenzi ye-UNDP. I-UNDP ibambe iqhaza ezinhlelweni eziningi eNingizimu Afrika ezithinta iminyango kahulumeni omkhulu neyezifundazwe.

Tinhlelo Telihhovisi Lelive hlela

Kukhula lokubandzakanyako hlela

Uhlelo lokukhula komnotho olubandakanya abantu besifazane, intsha kanye namanye amaqembu ancishwe amatfuba luhlose kukhulisa umkhiqizo emikhakheni yamabanga aphansi, eyesibili kanye nesezikhungweni zemfundo ephakeme, kanye nokutfutfukisa kuthuthukiswa kochungechunge lwamanani entengo eNingizimu Afrika. Njengoba umnotho uqhubeka nokuwohloka futhi nokuntuleka kwemisebenzi kukhuphuka lapho kubhekene ne-COVID-19, kugcina kuzibophezela kwama-SDGs kungashiyi muntu ngemuva kuzodinga ukwedlula imali engenayo kanye nokwakha izinkomba zobuphofu ezinhlobonhlobo kuze kuthuthukiswe kufakwa komphakathi. Amanye amaphrojekthi angaphansi kokukhula okubandakanya wonke ahlanganisa.

Kusekela ma-SMME's kuvala kuhlukana kwedijithali kuqeqeshwa Kwezimoto Nokuqeqeshelwa Kabusha Kwamakhono Ekuvuseleleni Umnotfo Kwangemva Kwe-COVID-19 Yentsha Nabesifazane Abasengcupheni YaseNingizimu Afrika kusekela Ekuthuthukisweni Kochungechunge Lwenani Lomnotho Oyindilinga Emkhakheni Ongaphansi Wemfucuza Wokudla Yemisebenzi Esimeme kanye Nokukhula Okubandakanyayo luhlelo Lokuqashwa Kwentsha Nokuthuthukiswa Kwamabhizinisi, kanye Kuthuthukisa besifazane Kwezolimo Ngokuthuthukiswa Kwamakhono

Kulethwa kwezidingo kanye nokubusa ngentando yeningi hlela

Kucinisa kubusa ngentsando Yeningi Kuhloswe ngayo kusiza Hulumeni waseNingizimu Afrika kuthi abeke kabusha imboni kahulumeni kuze kuthuthukiswe izinga lokuhlinzekwa kwezidingongqangi ngokusungula izinto ezintsha, kugcizelelwa kuhlinzeka ngezinsizakalo emiphakathini eyayincishwe amathuba ngaphambilini. Umphumela kungaba abesifazane namaqembu ancishwe amathuba akwazi kubamba lichaza ngendlela ephusile ekuthathweni kwezinqumo nasekufinyeleleni kwebulungiswa, izikhungo zombuso eziletha izinsiza zomphakathi ngempumelelo kubo bonke, kanye nemigwamanda yokwengamela eqiniswayo. Amanye amaphrojekthi angaphansi kwalolu hlelo ahlanganisa:

Isinyathelo esibheke kuNdlela Entsha Yokuthula Nozinzo e-Afrika Kujulisa Ubumbano Lomphakathi eNingizimu Afrika Ukwakha Amandla Wesifunda Ukwesekwa kweKhomishana YezoKhetho yaseNingizimu Afrika ngaphansi kwe-U Count Partnership Kulawulwa kwezinhlekelele ezibandakanyayo nezihlanganisiwe nezimpendulo

Kuguquka kwesimo sezulu kanye nokutshala umnotho waseNingizimu Afrika hlela

Uguquko Lwesimo Sezulu Nokutshala Uhlaza Umnotho waseNingizimu Afrika uhlose ukweseka uHulumeni waseNingizimu Afrika Kutsi akhulise isizinda sakhe semvelo, eqinisekisa Kuzibophezela kwakhe ekufakeni isandla endaweni ehlanzekile neluhlaza emhlabeni jikelele. Ngo-2025, iHhovisi Lezwe lihlose kuguqukela emphakathini onekhabhoni ephansi kanye nokuqinisekisa kuthi imiphakathi esengozini futsi encishwe amathuba ikwazi kumelana nemiphumela emibi yokuguquguquka kwesimo sezulu.

Ezingeni lomhlaba wonke, i-UNDP inamashumi eminyaka yokuhlangenwe nakho okusekela amazwe kuthi athathe isinyathelo ngokushintsha kwesimo sezulu. Ngozakwethu, isize abantu nemiphakathi emazweni angaphezu kuka-140 kunciphisa kungcola nokujwayela imithelela yesimo sezulu.[7]

Ngalolu hlelo, i-UNDP yaseNingizimu Afrika ibe ukwesekwa okuthenjwayo emizamweni eqhubekayo kahulumeni yokuhlangabezana nezibophezelo ngaphansi Kwezivumelwano ezintathu zase-Rio mayelana nokulwa nogwadule (i-UNCCD), kulahlekelwa kwezinhlobonhlobo zemvelo (i-UNCBD) kanye nokuguquguquka kwesimo sezulu (UNFCCC). Lolu hlelo luzuze lokhu ngokusebenzisana okuqinile, ikakhulukazi ngoxhaso lwemali evela ku-Global Environment Facility (GEF), okuholele kumaphrojekthi angaphezu kwama-25 enani elinqwabelene elingaphezu kwezigidi ezingu-US$100. Umthelela owenziwe ngalezi zinhlelo nezinye izinhlelo ze-UNDP emhlabeni wonke, ukhuthazwe wukumela kuguquguquka kwesimo sezulu, kulawulwa kolwazi oluphusile, kanye nokwakhiwa kwamandla okwenza izinqumo ezinolwazi. Umsebenzi wamanje we-UNDP maqondana nemvelo, isimo sezulu namandla, ugxile ngendlela ehlelekile emikhakheni eminingi ekhombisa kuzibophezela kwe-UNDP ekuqinisekiseni kuthi iNingizimu Afrika isesimweni esifanelekile soguquko oluya emphakathini onekhabhoni ephansi nokuthi imiphakathi esengozini kanye nencishwe amathuba ikwazi kumelana nemiphumela emibi. kushintsha kwesimo sezulu kanye nokufinyelela ezisombululweni ezisekelwe emvelweni esimeme.

Tinkhomba hlela